Astusin põksuva südamega ruumi.
Tegu oli suure avara saaliga, valgest marmorist trepja põrandaga ja valgete sammastega, mis kõrgus läbi kahe korruse.
Laes ilutses suur roosa lootoseõis, ja väike, mille ümber olid kujutatud ringjalt 12 sodiaagimärki.
Sellest ruumist sai järgmiste päevade jooksul minu “kodu”, sest varahommikust hiliste õhtutundideni veetsime me aega siin.
Inimesi oli päris palju – ca 800, nagu hiljem välja tuli. Parjasti käis n.ö. icebreakerina tutvumismäng. Seda mängu kogesin ka juba Eestis Art of Livingu kursuse esimesel õhtul. Esialgu ootamatu, kuid lõppkokkuvõttes väga ühtekuuluvustunnet tekitav icebreaker.
Tookord seda Eestis tehes tundsin end pehmelt öeldes kummaliselt. Ülesandeks on tervitada järjest inimesi, tutvustada neile ennast ja lisada: „I belong to You“- „Ma kuulun Sulle“. Neile inimestele, kes tundusid olevat n.ö. kenad ja sümpaatsed inimesed, oli seda lihtne ja natuke naljakaski öelda. Neile, kelle kohta tollal öelnuks „pole minu maitse“ – oli natuke see pigem kergelt vastumeelne. Aga see vabastav tunne, mis nende sõnadega kaasnes, oli veelgi kummalisem. Nii et siin võisin lihtsalt ja eelarvamustevabalt öelda kõigile, nii valgetele kui „mustadele“ (hindud on mulle üllatuseks ikka väga tumedanahalised), et „I belong to You“. Ja see tekitas tunde, et olen siia oodatud. Et siin on hea olla :)
Seejärel chantisime kõik kinnisilmi koos OM-mantrat.
| Mantra ehk väesõna on vaimse energiaga laetud püha sõna. Mantra aitab meil oma meelt tasakaalustada, kuna ta katkestab lakkamatu mõtetevoolu, mis hoiab me meelt aktiivsena. Mantra laulmine (nagu muusika üldse) kergendab hinge ja vabastab energiablokeeringuid. Seega on tegu väga tõhusa ja kergesti kättesaadava stressirohuga. Ja „OM“ (ehk AUM) on püha silp, mis on suurim kõikidest mantratest. OM-i peetakse algvibratsiooniks ehk kõige esimeseks vibratsiooniks, millest kõik teised vibratsioonid said alguse. OM mantrat peetakse ka kõige mõjusamaks mantraks. See avaldab tugevat mõju nii meie kehale kui meelele, äratades meis uinunud füüsilised ja vaimsed jõud ning suurendades elujõudu. Kogenud teavad, et OM-i lausumine nii sisse kui välja hingates kaotab väsimuse ja kahandab depressiooni. Mantra pidev kordamine rahustab mõtteid, parandab tervist ja tekitab kummalise kerguse- ja rõõmutunde. |
Seal koos 800 inimesega koos Omi chantida oli uskumatult meeliülendav kogemus. Helid algasid minu rinna seest, keerlesid koos teistega, järjest suuremalt ja kõikehõlmavalt ja kaasahaarvalt kuni lae alla välja.... ja tulid vaikselt M-vibratsiooniks sumbudes alla tagasi.. Võimas!
Kamlesh (ta ise siin õpetaja rollis ei ole. On siin, et olla meile, kelle ta siia kutsus, toeks. Ja et elada natuke aega ašramis) Niisiis võttis ta mul peale kursust “nööbist“ kinni ja uuris, kuidas asjad lähevad ja kuidas olen end sisse seadnud. Naeratasin talle ja olin selle eest tänulik. Rahvast oli palju, kuid kontakti polnud veel kellegagi jõudnud saada. Ta viis mu Sarah juurde ja palus, et viimane mulle ümbrust näitaks.
Kuna oli õhtusöögiaeg, siis liikusime koos kõigi teistega ja Sarah`ga söögisaali. Söögimajas oli kaks saali – üks kohalikele – s.t. hindudele ja teine nn. internationalidele. Hindude saalis oli söök neile kombekohaselt spicy, meie omas oli mahe. Võis küll valida spicy`t, kui keegi soovis. Samuti söödi hindude saalis maas istudes ja söögiriistu seal ei olnud – nad söövad parema käega. Segavad käega toidu kokku ja panevad suhu. Meil olid lusikad . Ma proovisin ka käega süüa. Täitsa hea oli :) Tõsi küll, see õnnestus ainult siis, kui kasutasin abivahendina riba lapikust leivast, mille sisse siis riisi ja kastme püüdsin. Päris sõrmedega mina küll riisi süüa ei suutnud. Kuigi – see põhimõte, miks kätega süüakse, oli mulle sümpaatne. (Kuigi kindlasti on see vahel seotud ka sellega, et neil lihtsalt pole lauahõbedat...:)) Nimelt see, et kätega sööki võttes jõuab sõrmede kaudu signaal toidu ajju ja sealt kõhtu. Samuti energiseeritakse niimoodi kätega toitu, mida süüakse.
Söögid olid väga maitsvad. Ashramis on oma köök, kus tehakse süüa kõigile, kes ashramis õpivad ja/või elavad. Siin tehakse tööd seva põhimõttel, aga sellest räägin ma ehk teinekord pikemalt.
Sõime mõistagi ainult taimetoitu. Põhjustest ka ehk teinekord. Toidud valmistati ajurveeda köögi printsiipide kohaselt.
Söögi eesmärk on anda kehale toitaineid ja energiseerida, mitte panna keha rohkelt seedimise peale energiat kulutama, nagu meie lääne söögid seda pahatihti teevad. Toidud olid väga mitmekesised ja värvilised. Maitsed olid huvitavad ja varieerusid nn.“omapärastest” maitsvateks ja “keele alla viivalt” ülimaitsvateks. Põhiroana oli tavaliselt riis kollase kastmega (selle kurkumi maitse hakkas küll lõpuks vastu:), lisaks erinevad aedviljad või salatid, supid vmt. Magustoiduks olid enamasti puuviljad või siis magusad vedelikud. Ülal on lisanditena näha rohelised läätsed, peet, kõrvitsa vmt. hautis, paremal kausis supp ja vasakul topsis magustoit. See oli natuke (ingverist?) vürtsikas, aga muidu magus soe jook. Mmm, superhea! All see kummalise välimusega roheline mass oli samuti üllatuslikult väga maitsev!
Õhtusöögilauas sain tuttavaks 5 inimesega, kes olid mulle järgmise 2 nädala jooksul nagu perekond :) Hollandlanna Maartje, Patrick, Jack ja Vlad Rootsist, Mariette Prantsusmaalt. Hiljem liitusid meiega ka Rosie Uus-Meremaalt ja Bindy Indiast.
Kuna õhtul ei saanud Vishalaksi Mandapisse sisse, kuna seal toimus mingi kursus, siis tegime ise oma „private satsangi“.
Meil toimus satsang muidu igal õhtul. (Mees itsitas, kui küsis smsis, kas pidutseda ka saate ja sai vastuseks, et igal õhtul:))
Satsang on India kultuuris „Guru seltsis olemine“ – lauldakse, mediteeritakse, küsitakse gurult küsimusi, mõtiskletakse... Definitsioonina tähendabki satsang koosistumist (elu)kogenud meeste ning naistega, kuulates, mida neil öelda on. Satsang tähendab ka paika, kus tõeotsijad kohtuvad omavahel oma guru juuresolekul... Meil oli satsang igal õhtul, osa neist tõesti ka koos Guruga. Kirjutan sellest hiljem natuke pikemalt.
Aga sel õhtul istusime me lihtsalt koos. Templi külje peal olid lootose õielehtede kujulised eenduvad marmorist platsid. Istusime seal, rääkisime oma eludest ja laulsime.
Hästi armas õhtu oli.
:)
Tuppa jõudes oli sees kerge põnevus – selle aja peale on mulle ju ometi toakaaslased tekkinud. Ja siis väike kahjutunne, et olin ikka üksi. Aga vähemalt olin ma endale esimesed sõbrad leidnud!
Nüüd magama. Homme algab Yes++ Advanced kursus. Alustame 6:30!
No comments:
Post a Comment