29.12.2008: Esimene kursuse päev

Hommik oli imeline! Ärkasin ca pool tundi enne kella, kella viiest. Olin rõõmus, et mööda kanalisatsiooni mulle polnud külalisi tulnud :) Käisin dushi all, et valmistuda mitmetuhande aasta vanuseks traditsiooniliseks rituaaliks - pujaks.
Kui end Vishalaksi Mandapi poole teele asutasin, oli kõik päikesetõusust roosa. Muide, jänes, mis alloleval pildil paistab, on prügikast:)

Puja on pühendunud palveteenistus Indias, mida korraldatakse teatud regulaarsusega erinevate sündmuste tähistamiseks nii festivalidel, templites kui ka kodudes. Tegu on esmapilgul igavana tunduva, kuid sellega sügavamalt tuttavaks saades äärmiselt huvitava ja vaatemängulise traditsiooniga. Puja korraldatakse austuse, pühendumise ja jumaldamise märgiks mõnele tähtsale inimesele või (hindu) jumalusele, meie puhul Gurule, et saada tema õnnistust. Selleks muidugi mõista enamasti see isik kohal ei viibi :) Puja ajal kogunetakse ümber altari, kaunistatakse see lilledega, toidu, veega ning süüdatakse küünlad ja õhku puhastavad viirukid. Puja käigus lauldakse, kummardatakse, loitsitakse (see on vist sobilik eestikeelne vaste sõnale chant :) ning tehakse teatud rituaalseid tegevusi.

Peale pujat alustasime oma kursuste osaga. Alustuseks chantisime mantrat „Om Namah Shivaya“. 72 korda. See tõmbas täiega kaasa – kõik voogas, keerles, tõusis templi kõrgustes laineharjale ja sööstis sealt täie kiiruga alla. Võimas!

Mantra „Om Namah Shivaya“ on üks võimsamaid ja populaarsemaid Sanskriti mantraid. Muide, sanskritikeelsete mantrate chantimisel ei ole üldse oluline, kas nende tähendusest aru saadakse või mitte. Oma mõju avaldavad nad ikkagi. Samas, teades mantra tähendust muutub selle vägi kordades võimsamaks. Mantra algab algvibratsiooniga „OM“ „Namah“ tähendab „kummarduma“ või ka „austama“ Hinduismis tähendab Shiva jumaluse hävitavat aga seeläbi ka transformeerivat ehk siis taasloovat loomust. Samas tõlgitakse seda ka: „ Ma austan jumalikkust Sinus/ eneses“. Mulle endale meeldib see kõige enam. See tähistab meie kõiksust, ühtsust ja jumalikkust. Upamany kohaselt on Om Namah Shivaya selline mantra, et kui seda chantida nii, et süda ja keha vibreerirb, siis polevat vaja teha mingeid joogaharjutusi ega pranayamat (hingamisharjutusi)..

Tuletasime meelde Yes+ kursusel õpitut ja tegime läbi erinevaid kryiasid, rituaale.
Toon siia ettekujutluse saamiseks mõned näited:

* Vastandid täiendavad (opposites are complementary) – ära unusta - halvas on alati ka head. Oska seda leida.
* Surime. Ja mõtisklesime, mida teeksime, kui oleks veel 1 nädal elada jäänud? 1 päev? Mida Sina teeksid?
* Sündisime. Karjusime kui vastsündinud :)
* tegime Sudarshian Kriya`t. Hoidsin end natuke tagasi, kuna mul oli enne miskipärast ninast verd jooksma hakanud. Hingasin rahulikumalt. Vahepeal koguni tukastasin.
* Jagasime enda lugusid. Oma Elu lugusid. Aega oli igalühel 10 minutit. Olin grupis Jaanuse ja Jackiga. Imetlesin Jaanuse oskust rääkida oma elust lugusid. Lapsepõlvest, koolipõlvest. Hmm.. mina tegin oma elust vaid kokuvõtte.
* Jagunesime erinevatesse gruppidesse. Ühest grupist sai meie toetusgrupp kursuse jooksul – like a family. Teisest, suuremast, sai meie seva-grupp.

Seva on selfless service. Ashramis tehakse tööd tasuta, n.ö. seva korras. Hoitakse ashramit korras ja puhas, tehakse ja jagatakse sööki, kastetakse taimi ja tehakse parandustöid.

Pair-share E.T.-ga:
* Leidsime 10 positiivset omadust teineteise juures ja lugesime neid järjest ette. Ja siis 10 negatiivset. Kiitsime oma partnerit – Praize Your partner! Õppisime talume negatiivset.
* Seejärel tõime välja enda juures 10 positiivset ja 10 negatiivset omadust. Praize Yourself! Õppisime aktsepteerima enda juures negatiivset.
* Loetlesime teineteisele asju, mis meid meie elus häirivad. Alustades vanemate haigusest ja lõpetades sellega, et on ebamugav istuda. Iga asja peale vastasime: „That´s just the way it is right now. So what?! Everything changes. That will change also.“ See oli ääretult vabastav! Let GO!
*Äratasime endas oma sisemise jõu. - Awoke our inner strength. There is a Lion in You!
Jai Guru Dev!

Jai Guru Dev – oli ashramis tervituseks ja hüvastijätuks kasutatav väljend sanskriti keeles. Tõlkes tähendab Jai "ma loodan" või "tänan (kedagi)" aga ka "võitu“. Dev tähendab jumalat või taevalikku. Guru tähendab õpetajat. Selle ütlusega väljendatakse oma soovi jumalikkuse võidu (rumaluse) üle. Sri Sri Ravishankar, Guruji, selgitab seda järgmiselt: ”You know there is a Big Mind and a small mind. Sometimes the Big Mind wins over the small mind and sometimes it is the other way around. When the small mind wins over, it is misery and when the Big Mind wins, it is joy. Small mind promises joy and leaves your hand empty. Big Mind may bring resistance in the beginning but fills you with joy. The word Guru means great. Jaya means victory. Deva means one who is fun-loving, playful, light. One who is playful is often not dignified and when one is dignified, he is often not playful. Jai Guru Dev is victory to the Big Mind in you that is both dignified and playful. That is what Jai Guru Dev means: “Victory to the Greatness in you.” You do not say victory or hail to the Master as he has won over already. You say victory to your own Self, your own Mind, which is being veiled by the small mind.”

Päev oli ääretult intensiivne. Pausid olid ainult hommiku-lõuna-ja õhtusöögiks. Söögid on nende välimusele vaatamata väga maitsvad. Välimuselt – nagu ma eelmises postitused kirjutasin - sellised püreetaolised massid. Söön naudinguga sõrmedega :)

Paremal vaade meie eluruumidele.


Jaanus, Choo2. Ainuke eestlasest noormees, kellega me küll palju ei suhelnud, kuid kellega oli sellegipoolest vahva vahelduseks eesti keelt rääkida. Parempoolsel pildil hooldatakse seva-korras ashramit.

Vishnalaksi Mantap päevavalges. Tempel, kus möödus lõviosa meie päevadest.

Õhtusel kokkusaamisel öeldi, et saan endale toakaaslased. Õigemini... ee.. et ma pean ise ümber kolima.. Minna vaikimise ajal uute inimeste juurde.... Brr, see mulle küll ei meeldinud...

Jah, täna õhtul algas vaikimise aeg. See tähendab seda, et alates tänasest õhtus ei tohi me kellegagi suhelda. Ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Keelatud on lugemine ja kirjutamine. Seega ka smsid, helistamised, internet. Eesmärk on olla iseendaga. Olla vaikuses. Kuulata iseennast, panna tähele oma mõttemustreid.

Öösel oli fantastiline kuu! Just kasvama hakanud kuusirp, mis oli nagu selili kukkunud – täitsa valesti oli taevas :)

Aga siit pildilt vist väga hästi ei paista… Kasutage kujutlusvõimet :)