Ülejäänud maailma tähistab täna uue aasta saabumist. Teatud mõttes ka meie… :) kuigi natuke teistmoodi ja teistel alustel.
Aga tundub, et kui esimese vaikusepäeva raskused ja murdepunktid said ületatud, siis nüüd läheb juba lihtsamalt.
Siin pildike meie õpetajatest. Meie õpetaja oli põhiliselt Dinesh, paremal istuv pikajuukseline noor mees. Ta on Gurujiga aastaid koos tegutsenud, temalt palju õppinud. Kursuse käigus rääkis ta meile palju oma kasvamise lugusid. Ma ei ole kunagi ühegi õpetaja suhtes sellist respekti tundnud! Äärmiselt pühendunud, südamlik, soe ja tark mees. Väga kena väljanägemisega sealjuures, mu meelest :)
Kaks viimast päeva olid taas teistest erinevad. Hommikumeditatsioonid olid imelised! Jalad üldse ei valutanud, kõik sujus! See kogemus oli tõesti… jumalik! :)
Tegime nende päevade jooksul läbi päris mitmeid meditatsioone.
Näiteks Om Namah Shivaya meditatsioonis korratakse seda mantrat 270 korda järjest! Seda teha templis, sellise rahvahulgaga koos…. see oli tõesti võimas!
Ühe meditatsiooni tegime õues - 5 elemendi – õhk, vesi, maa, tuli, space meditatsiooni, kus vaatasime seda elementi eemalt ja lõpuks visualiseerisime, et võtsime selle elemendi endasse.
HariOm meditatsioon käis läbi kõik energiakeskused – tšakrad. See oli .. jumalik, imeline kogemus! Võtsin maailma endasse ja mina olingi maailm… Olulised inimesed minu elus sulasid minusse. Ka need, kellele oli vaja selleks eelnevalt andestada.
Siin pildil ongi näha inimesi 5-elemendi meditatsiooni tegemas.
Kursusel oli üks lahe vahend inimeste rõõmude ja murede jagamiseks:
Ühes korvis oli koht küsimuste jaoks, mis meelel kipitasid ja teises asjad, mis häirisid. Ja neile questionitele – botherationidele siis õpetajad vastasid vahelduva eduga. Täitsa hea mõte nii suure auditooriumi puhul.
Tänasest õhtust saime loa uuesti rääkida. Lippasin kohe telefonipunkti perele helistama.
Ja see ei õnnestunud :( Mobiil ka ei toiminud…. mingid liini või operaatorivead. Siin pildil olen ma veel täitsa lootusrikas, aga mõne aja pärast kippus nutt kurku ja pettumus oli suur. Olin seda õhtut niiväga oodanud!!
Lõpuks õnnestus saata www.one.ee kaudu Kaidole sms ja siis saime Gmaili chatis suheldud. Aitas mul sealtkaudu operaatori käsitsi ära vahetada ja nii tulid mu smsid taas läbi. Uhh… milline kergendus. Reaalne nahalähedane kogemus, KUI olulised ja vajalikud mu pereliikmed mulle on.
Nüüd, kui see üliintensiivne kursus lõppemas on, on võimalik ka muud elu enda ümber märgata:P
Sööma minnes jalutas meile vastu Ashrami elevant. Sõita meie temaga küll ei saanud :) Küll aga nägime teda ja ta ema mitmeid kordi. Inimesed alati seisatusid ja vaatasin imetlusega neid suuri ja ilusaid loomi. 
Varahommikune vaade minu toaaknast Vishalaksi Mantapi templile. Kui ma seda pilti vaatan, siis mulle meenuvad kohe need lõhnad, hääled ja see soojus, mis keha silitas. Ja kummaline igatsus poeb põue…
Ashrami ümbruse loodus oli lahkelt lopsakas. Siin kasvasid suurte põõsastena taimed, mis minul kodus pisikestena potis kasvavad:))
Hommikune seva - ashramielanikud hoolitsevad puhtuse eest enda ümber.
Riisijahust kaunistused uste ees tervitasid külalisi ja pidid tooma õnne (vasakul).
Ashrami territooriumilt jooksis läbi tee, mis ei kuulunud otseselt ashramile. See oli müüridega eraldatud ja seal müüsid kohalikud puuvilju, lilli, kookospähkleid (hihhh.. piima joomiseks) jmt. (paremal pildil)
Meile soovitati sealt mitte osta, vaid osta hügieenilisest ashrami canteenist. Eks vahel ikka sai ka siit papaiat ostetud, kuid peab ütlema, et ashrami omad oli tõesti ka palju maitsvamad ja magusamad.
No comments:
Post a Comment