Kell on 18:45. Istun Bangalore`i lennujaamas ja ootan boardingut. See jääb 40 minutit hiljaks. Sama palju jäi hiljaks ka takso. Kõik on täiuslik :)
Kuigi mul polnud sellest midagi, ma olin sellega arvestanud. Mariette tuli mind saatma. Juht vähemalt sõitis igati hästi selles liikluskeerises – oli kogu aeg „kohal“, reageeris kiirest. Sõitis maksimaalselt kiiresti, nii kiiresti kui siin üldse sõita saab!
Siin lennujaamas... on inimesed jälle tavalised. Mehed on ülikondades. Naised kannavad tumedaid pükse, pluuse ja pintsakuid. Ei ole enam värvikirevaid ja elurõõmsaid õlasalle, lehvivaid pükse ja tikanditega punjabi pluuse või sarisid, paljaid varbaid ega jalavõrusid. Ja sellest on natuke kurb.
Olen õppinud siin, kui oluline on hoida ja väärtustada oma kultuuri. See on ikka tõeliselt eriline! See paneb mind mõtlema, kui palju on minus Eesti kultuuri säilinud ja kui palju on „importkaupa“?
So... mida on siis Dinesh, Gurji ja kogu see kogemus minu ellu toonud? Kas ma olen rohkem self-aware? Kas ma hoolitsen rohkem on keha eest? Seda õigesti toites ja seda treenides? Tahaks loota.
Esimese hooga sai küll lennujaama Subwayst kanavõileib ostetud... Pean tunnistama, et see oli nagu januse haare. Kanaliha! Aga siis... kana käis suus ringi küll...
P.S. Kui ma peale kursust kodus liha ei söönud, siis Raymond vaatas mulle paaril korral süüdlaslikult otsa, kui viinerit võttis. „Kas ikka võib...? Loomade piinamise jmt pärast...?“ Naeratasin ja muidugi võivad nad süüa, mida soovivad.
Istun lennujaamas ja joon õunamahla. See on nii magus, et lausa kohutav!
Be Yourself! Nii nagu Su meel ette ütleb. Toitu nii, nagu Su keha soovib. Hoia ja väärtusta oma pärandit!
Aga et mida siis?
- olema hetkes – olles hetkes ei ole kahetsust mineviku pärast, muret tuleviku pärast. On PRAEGU.
- Hoidma oma meelt vaba. Puhanuna. Mõtetest prii. Kuigi meditatsioonis ründavad need eriliselt :))
Üks naine nägi Indias taevalikku armastust... ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale!
No comments:
Post a Comment